Terviseameti hinnangul on tõenäosus ohtlike nakkushaiguste Eestisse toomiseks ja uute puhangute tekkeks suur. Pärnumaal on laste vaktsineerimise hõlmatus püsinud viimasel paaril aastal sama või isegi langenud. Haiguspuhangute ennetamiseks vajaliku protsendini on veel minna. Eksperdid tuletavad meelde, et enne suvevaheaja algust tuleb laste vaktsineerimise seis üle vaadata.

„Kooli minnes kasvab erinevate kontaktide hulk ja laps satub keskkonda, kus nakkushaiguste leviku potentsiaal on varasemast palju suurem. Vaktsineerimisega kaitseme oma last, tema kaaslasi, õpetajaid ja kogu ühiskonda raskete nakkushaiguste eest, kuna vaktsineeritud lastel on oluliselt väiksem tõenäosus haigestuda ja haigust edasi anda," selgitas Terviseameti Lääne regionaalosakonna juhataja Kadri Juhkam.  „See aitab vältida puhanguid, mis võivad katkestada õppetööd ja ohustada õpilasi, töötajaid kui ka peresid."

Tervisekassa ja Terviseamet soovitavad koos oma pereõe või perearstiga lapse vaktsineerimise seis üle vaadata ja teha vajalikud vaktsineerimised kindlasti veel enne suve.

„Meil on sel aastal olnud juba viis Eestisse sissetoodud leetrite juhtumit, ühel nakatunul oli nakkusohtlikul perioodil koguni 40 lähikontakti. Tänu tervishoiutöötajate ja Terviseameti epidemioloogide kiirele tegutsemisele pole suuremat puhangut tekkinud, kuid oht selleks on väga suur," ütles Terviseameti nakkushaiguste osakonna juhataja Kärt Sõber. 

„Leetritesse haigestumine on Euroopas viimase aastaga kümme korda kasvanud. Läkaköha juhtumite arv on Eestis hüppeliselt tõusnud. Samuti oli alles sügisel Lätis juhtum, kus perekord haigestus difteeriasse ja 4-aastane laps suri. Hiljuti teatas difteeria puhangust ka Saksamaa," lisas Sõber.

Reisile minnes on esmatähtis veenduda, et lastel on õigeaegselt tehtud kõik immuniseerimiskava vaktsiinid. Samuti tasub perearsti või nakkushaiguste arstiga nõu pidada, milliste haiguste vastu peaks täiendavalt vaktsineerima konkreetset reisisihtpunkti silmas pidades.

Kevad on paljude laste jaoks ka lasteaia lõpetamise aeg. Lapsevanemad, kelle lapsed sügisel kooli lähevad, peavad veenduma, et kõik koolieelsed vaktsineerimised on õigeaegselt tehtud. Terviseameti statistika näitab, et Eestis on enam kui kolmandikul 7-aastastest lastest kooli alguseks vajalikud revaktsineerimised tegemata.

Terviseameti andmetel on 2024. aasta seisuga Pärnumaal 2-aastastest lastest difteeria, teetanuse, läkaköha ja lastehalvatuse vastu vaktsineeritud 84%, mida on 3% võrra rohkem aasta varasemaga võrreldes. Nelja protsendi võrra on kasvanud leetrite, mumpsi ja punetiste vastu vaktsineeritud 2-aastaste laste hulk (81% -> 85%).

7-aastastest on vaktsineeritud 58% ja 8-aastastest 79, Eestis keskmiselt 63% ja 78%. Aasta varasemaga võrreldes on 8-aastaste vaktsineeritus 2% võrra vähenenud (77% -> 79%).  Kui 2023. aastal oli 14-aastastest korduvvaktsineeritud 75% ja 16-aastastest 72%, siis 2024. aastal on 14-aastastest vaktsineeritud endiselt 75% ja 16-aastastest 71%. WHO soovitusel peaks aga haiguspuhangute ennetamiseks olema vaktsineeritud vähemalt 95% inimestest.

Riikliku immuniseerimiskava eesmärk on tagada laste ja noorukite õigeaegne vaktsineerimine, et ennetada ja tõkestada ohtlike nakkushaiguste levikut. Selleks hangib Tervisekassa kõik kavas ettenähtud vaktsiinid. 

Eestis võimaldatakse tasuta vaktsineerimist tuberkuloosi, B-viirushepatiidi, rotaviirusnakkuse, difteeria, teetanuse, läkaköha, punetiste, leetrite, mumpsi, lastehalvatuse, HPV ja b-tüübi hemofiilusnakkuse vastu. Täiskasvanuid vaktsineeritakse difteeria-teetanuse vastu iga kümne aasta tagant. Samuti võimaldatakse tasuta gripivaktsiini riskirühmadele, sh 6 kuu kuni 7-aastastele lastele. Rohkem infot: vaktsineeri.ee